Kolmas osa***


   Kui Nicole oma ema ja vendadega linnast tagasi jõudis oli kell saanud viis. Kuna täna oli reede, siis nad olid otsustanud mõned sõbrad,kes Tallinnas elasid enda juurde kutsuda ning väike grilliõhtu korraldada. Nicole ja ta ema hakkasid köögis salatit tegema ning Luce ja Henry läksid õue isale appi. Kuna nende isa töötas Rootsis ja tal hakkas puhkus läbi saama siis oli see ka nagu väike hüvastijätuõhtu Nicolele,ta emale ning vendadele. Kui kõik oli valmis saanud ja mõned sõbrad kohal istuti koos lauda,hakati sööma ning erinevatest asjadest rääkima. Ühtäkki helises uksekell. ''Ma lähen vaatan,kes seal on,'' ütles Nicole ning ruttas ust avama. Seal seisid Nils,Chole,Robert ja Ryan. Nicole kallistas kõiki ning küsis siis: ''Mida te kõik siin teete?'' ''Mõtlesime...'' alustas Chole juttu: ''et äkki sa tahaksid täna meiega väikse peo teha. Täna on ju ometi reede ja võiks midagi koos teha.'' ''Uhmm...meil on küll külalised, aga ma võin ema käest küsida,'' ütles Nicole. Nicole läks tagasi õue,et emalt küsida,kas ta võib koos sõpradega õue minna. Emal ja ka teistel ei olnud midagi selle vastu ning ta võis minna. Enne kui ta välja läks käis ta oma toast läbi ning vahetas riided. Ta pani omale selga heledad teksased, musta topi kus taga oli võrk ning võttis kaasa oma õlakoti. Jalga pani ta oma neoonkollased glatiaatorid ja valmis ta oligi.
   Alguses jalutati niisama linna peal-arutati kuhu võiks hiljem minna ja mida teha võiks.Nils ning Robert otsustasid poest osta tüdrukutele siidrit ning ühe pudeli rummi. Kuna Nils oli 18 ei olnud tal mingit muret sellega,et ta ei peaks saama poest alkohooli kätte. Kui joogid olid ostetud mindi edasi randa. Seal joodi ja räägiti. Mingiaeg kutsus Nils Nicole korra eemale. Nad läksid ühe maja taha,sest Nils tahtis suitsu teha. ''Soovid ka?'' küsis Nils Nicolelt. Nicole küll kõhkles aga võttis suitsu siiski vastu. See oli ta esimene kord ja ilmselgelt tõmbas ta suitsu omale kurku. Nad olid teistest eemal umbes 5 minutit ja siis läksid tagasi. Kui nad tagasi läksid hoidsid nad üksteiselt käest kinni. ''Mis te jõudsite seal juba abielluda või?'' hüüdis Chole kui neid nägi. Kõik hakkasid selle üle naerma ning hiljem sellest enam ei räägitud. Noored liikusid edasi linna poole. Otsustatid,et nad lähevad Nilsi juurde, sest Nilsi pidi olema üksi kodus.
   Nilsi juures joodi ja pidutseti. Nils kutsus Nicole ülesse oma tuppa. Nad istusid voodi peal-nad olid täiesti vait ega rääkinud midagi. Ühtäkki Nils suudles Nicolet. Nad liikusid aeglaselt voodi peale. Nicole mõtles endamisi: ''Kas tõesti võib see nüüd juhtuda?'' Nilsi käsi hakkas vaikselt allapoole liikuma. ''Oota!'' hüüdis äkitselt Nicole. ''Mis on?'' küsis Nils. ''Mhh...ma ju tean, mida ma teen.Ära muretse'', jätkas Nils. ''Asi pole selles'' vastas Nicole. ''Ma lihtsalt...olen süütu'' ''Me teeme seda ainult siis, kui sina sellega nõus oled. Mina sind sundima ei hakka.'' Ütles Nils täiesti rahulikult. Nicole mõtles natuke. Kas tõesti võib see kõik juhtuda just siin ja praegu? Ja mis tõesti võib Nils olla väga ettevaatlik ja niivõrd hooliv? ''Olgu..'' alustas Nicole juttu. ''Ma olen nõus.'' ''Oled sa kindel?'' küsis Nils igaksjuhuks üle. Nicole noogutas ning nad jätkasid.
   Hommikul ärkas Nicole ülesse suure peavalu tõttu. Ta mõtles sellele, mis öösel oli juhtunud. ''Hommikust'' kuuis Nicole enda kõrvalt häält. Ta pööras ümber ja suudles Nilsi. ''Hommik'' vastas Nicole õnnelikult. Nad vedelesid umbes 10 minutit voodis ning peale seda tegid voodi korda,panid end riidesse ja läksid alla vaatama,kas kõik teised veel magavad. All olid ainult Chole ja Robert-kuhu Ryan läks, ei teadnud keegi. Kui nad olid ka üles tõusnud hakati elutuba koristama. Kui koristatud saadi otsis Nils teistel süüa ning nad sõid kõik koos hommikust. Kui nad olid söömise lõpetanud oli kell juba üks saanud. Chole ja Robert läksid ära aga Nicole otsustas veel mõneksajaks Nilsi juurde jääda. ''Räägid oma emale ka?'' küsis Nils. ''Räägin mida?'' küsis Nicole imestunult. ''No seda, mis öösel juhtus'' vastas Nils. ''Ma arvan,et ei'' ütles Nicole kuidagi mõtlikult. Nicole arvas,et ta hakkab nüüd koju minema. Nils saatis ta ukseni. Seal ta kallistas teda.
   Ku Nicole koju kõndis mõtles ta terve tee,et kas see oli ikka õige, mida ta tegi. Kui ta koju jõudis läks ta koheselt oma tuppa ja oli seal kuni õhtuni. Ema küll korraks küsis,et kas kõik on korras, kuid Nicole vastas,et ta tahab lihtsalt mõelda. Nicole mõtles ning jõudis otsusele,et ta peaks Nilsile rääkima sellest, mida ta tema vastu tunneb. Aga kuna ta ei julgenud seda teha siis ta arvas,et ootab, kuni Nils ise talle mõne ettepaneku teeb. Nicole arvas,et pole mõtet enam selle üle pead murda ning ta läks alla omale süüa otsima.


***Vabandust,et ei jõudnud laupäeval järkut kirjutada. See osa tuli vähe järsem aga ma loodan,et teile meeldib. Olge siis toredad edasi. :) :)